Sulghäälikutel on iga pikkuse jaoks oma märkimisviis.
Lühike häälik g, b, d |
Pikk häälik k, p, t |
Ülipikk häälik kk, pp, tt |
---|---|---|
kabi |
kapid |
(pane) kappi |
koda |
kotad |
(läks) kotta |
lagi |
lakitud |
lakkida |
Erand Kahe täishääliku järel asuv k, p, t kirjutatakse sõltumata hääldusest alati ühe tähega, nt kõike, kooke, vaipu, paate, lautu, saapad.
Seega ülipikk sulghäälik (kk, pp, tt ) kirjutatakse kahe tähega ainult lühikeste täishäälikute vahel.
Sageli eksitakse sulghääliku hääldamisel ja seetõttu ka kirjutamisel. Häälda korrektselt ja jäta meelde, et järgnevate sõnade keskel pole sulghäälik lühike:
tutvustama, arhitekt, orkester, brikett, konkreetne.
|
Sarnaselt sulghäälikutega kirjutatakse f ja š. Täpsemalt.
1 |
Häälikuühendi põhireegel (Pikk häälik kirjutatakse ühe, ülipikk kahe tähega) kehtib ka liidetes. Tähelepanelik tuleb olla sulghääliku pikkuse tajumisel ( näit. hoolimata, loomulikus olukorras, olukorra loomulikkus).
Sulghäälik kirjutatakse kahe tähega (st hääldub ülipikalt) siis, kui rõhk langeb sulghäälikule; kui rõhk on mujal, kirjutatakse ühe tähega (st sulghäälik pole ülipikk). |
Vrdl
vastasti`kku - vastast`ikuseid,
õnneli`kku (inimest) - õnnel´iku (inimese),
(suhtumise) inimli`kkus - iniml`ikus (suhtumises) . Täpsemalt lik- ja likkus-liitest.
1, 2, 3, 4 |